Savikodu - tegemistest.

Meie põhumaja üüriliste ülevaade vol 1

2008-07-21T00:03:00.001-07:00

Herilane

Kevadel avastasin, katuse alt ühe pisikese herialsepesa. No nii ca 2-3 cm läbimõõdus. Nüüd juulikuuks on see paisunud ca 15 cm läbimõõduga palliks.
Õnneks ei sega see veel ehitamist. Näis mis saab nädala-paari pärast kui plaanis teine korrus tõsisemalt ette võtta.

Mis juhtub kui kilet panna põhuseina

2008-07-20T02:40:00.000-07:00

On teada, et põhuseina kardab koledasti niiskust. Lisasin siis minagi kui eeldatavasti kõige ohtlikumatesse kohtadesse, kust arvasin niiskust seina valguvat, aknapõskede alla ehituskile. No ei pannud palju ainult nii, et rohke vee sattumisel aknalauale ei oleks see valgunud otse põhupakki vaid kilele ja sealt juba alla ilma põhku märgamatta. Seda õpetasid ja soovitasid mitmed käsiraamatud.
Nüüd kui see kile oli aastajagu olnud seinas, siis kevadel avastasin vastu põhupakki oleval kilel kondentsvee tilgad. Lootsin, et need kaovad sealt kui ilmad kuivenevad/soojenevad......
Ei kadunud. Lõppeks ei andnud hing rahu ja lõikasin kile katki. Olukord mis avanes oli selline.
Kui fotol pole aru saada, siis põhk oli ca 5-10 cm ulatuses märg mis märg. Ei muud kui nuga kätte ja kuhu kilet sai topitud - puruks ning kiskusin välja.
Niiskunud pallid on nüüd lisatud riskigruppi :) ja detailse jälgimise all. Esialgu võib öelda, et kuivavad....
Kokkuvõtteks - kilet ei tohiks põhuseina toppida.

Põhu(roo)maja talgud, talgud.

2008-05-13T10:26:00.000-07:00

Kui oma maja ehitama ei jõua tuleb jõudumööda teistel abis käia:) Sedakorda sai mindud koos teiste talgulistega Esna lähistele kesk- eestisse, et jällegi üht pakkidest maja üheskoos ja rõõmsalt püsti panna. Kuigi valmis sai tehtud plaanitust vähem on kindlasti kõik seal abis käinud inimesed saadud kogemustega rahul. Mina vähemalt, sest jälle kogemuste ja vigade võrra rikkam :))

PS. tänud foto autorile.
Teisi fotosid võib leida erinevate autorite poolt tehtuna siit.

Kopp ees linnamees?

2008-05-08T04:15:00.000-07:00

Head lugemist maalehest

Erkki Peetsalu: Kopp ees, linnamees? (1)

01.05.2008 Erkki Peetsalu, Loovagentuur Maailm

Saa maal õnnelikumaks ja paremaks. Ole väärt külamees!

“Teeb ikka kadedaks küll, kui mõni miis saab kesk künkaid ise oma tahtmist mööda tegutseda,” ütles mu Tallinna tuttav, kui taipas, et vastan töisele e-kirjale kodukontorist Eestimaa teises otsas, mitte pealinna büroohoonest nagu varem. “Kopp ees, linnamees?” mõtlesin, kuid ei küsinud. Järg

Hea esitluse põhimõtted

2008-05-05T05:29:00.000-07:00

Nädalavahetusel toimus Nõmme kultuurikeskuses üritus "ÖKOEHITUS JA ÖKOSISUSTUS - PROBLEEMID JA KOGEMUSED"
Iseenesest hea ja julge ettevõtmine kultuurikeskuse rahva poolt. Teha selline üritus ilma eelregistreerimata ning ilma sissepääsumaksuta. Lisaks- firmad said ennast soovikorral tasuta tutvustada. Sai täheldatud üht huvitavat fenomeni kui tavaliselt on alguses palju rahvast ja lõpus on kuulajate arv kokkutõmbunud, siis seal oli suisa vastupidi, alguses ca 10-15 kuulajat, lõpus ca 40-45. Enda esinemisega rahule ei saa jääda, sest lõpus jäi aega väheks ning seetõttu otste kokkutõmbamine jäi sisuliselt ära. Ei tahaks mitte niivõrd mõelda ürituse sisu üle, see oli nagu oli ehk läks nagu läks. Pigem läks esitlusi kuulates vägisi mõte sellele, mis teeks ühe ettekande kuulajale köitvaks ja meeldejäävaks.
Laon siia vabas järjekorras punktid mis kuulates pähe tulid.
- ühele slaidile pane ainult 5-6 rida teksti sest rohkemat ning peenemat kirja ei ole lihtsalt kaugemale näha
- kui räägid siis ära räägi läpakale laual, eksraanile seljataga, põrandale sinu ees vaid saalile - ja seal istuvatele inimestele:)
-tasuks mõelda misasi on kontakt kuulajatega
- mõtle, milleks sulle käed
- enda tutvustus oleks hea
-slaidipealt teksti mahalugemine ei ole hea, ei ole
- ei tasu eeldada, et kellegi fraas või mõni nimi kõigile saalis viibijatele teada/tuntud on , ja nii võib oluline iva mida öelda taheti oopis kaotsi minna
- Tabelid numbritega on olulised, kui tabel on pisikene ja numbrid seal sees veel pisemad, ei ole neid näha mujale kui etteritta-
-Ajakavast on viisaks kinni pidada:)

Enne kevadet - vahetult peale tuisku ja tormi.

2008-04-05T14:33:00.000-07:00

See talv mis peagi möödas meie maja tegelikku kestmist ei näita- ei olnud ei külma ega erilist lund. Viimane märtsikuine lumetuisk, mis Tallinna liikluse kihva keeras ja muud pahandus tegi, põhumaja rahu metsas häirida ei suuda. Pingutagu palju tahes, ei jõua savi ja põhuni :))
Uurisin põhjalikult seinu ka - leidsin ühe prao aga mitte märkimisväärse.
Seega võiks öelda - esimene talv üle elatud ja põhk seinas ok.

Idee põlluarendajatele

2008-02-08T06:53:00.000-08:00

Suvel Tartust ööda sõites oli näha kuidas põllul hoolega kinnisvara arendati. Ikka suur auk maasse, savi hunnikusse, siis see autopeale ja krundilt minema, liiv kusagilt kaugele kohale ning veel kaugemalt fibo ning muu vajalik. Mis oleks aga kui see vundamendiaugu savi kotti pista ning seinaks laduda. Kui puudu tuleb võib naabrikrundihunnikust lisaks võtta

Teeme halgudest ja savist seina

2008-02-08T06:35:00.001-08:00

Looduses on ehitusmaterjali küllalt. Näiteks kui vedada kohale hunnik küttepuid ja need ahjus põletamise asemel hoopis omale majaseinaks laduda. Siis saaks sellise tulemuse. Igal juhul on see ehitamise viis mind pikemat aega vaevanud. Võlunud on see võimalik ehitamise lihtsus ja tugevus. Tahaks teada kuidas see sein piisava paksuse korral sooja peaks.
Plaanide kohaselt ühe korraliku haluseina me suvel püsti paneme. Teooria ja segude vahekorrad on kogutud:)

2008-01-28T12:44:00.000-08:00

Mida rohkem ma googlet kasutan seda enam olen jõudnud järeldusele, et ehitustehnika ja viisid mida meil on harjutud kasutama on ainult üks võimalus -ehitada neljakandilisi kuupe. Vahelduseks võiks ehitada selliseid monoliitseid pallikesi ka keegi.

Kass majas

2008-01-04T01:24:00.000-08:00

Pühade paiku sai maja vaatamas ja unistamas käidud. Kui teisele korrusele ronisin, siis pani sealt üks ilus mustavalgekirju kass minema. Oli omale ilusti magamisaseme sinna sisse seadnud nagu uurimisel selgus. Seega loom on meil juba majas. Pealegi ise tulnud ja räägitakse, et see loom kes ise tuleb on hea loom.
Küsimus, mida ta seal sööb? :)

Talgute korralduslikust poolest

2007-11-12T00:02:00.000-08:00

Juba oma põhumajakese ehitamise plaanide algusest kujutasime ette, et põhuseinad ja savi paneme seina talgute korras. Indu ja inspiratsiooni saime aga ikkagi sellest kui netiavarustes seigeldes leidsin jälle ühe kodulehe või portsu fotosid kui seltskond inimesi suuresti naeratavate nägudega põhuseinu ladusid või savi mätsisid. No kuule mei ei saanud ju ka teisiti oma põhumaja ehitada. Pealegi need käsiraamtud mida me lugesime rääkisid kuivahva on sellist töömahukat tööd teha suure rahvahulga ja fiilinguga. Mõeldud tehtud. Kuidas aga teha seda nii, inimestel püsiksid näod ka viimasel päeval naeratavatena, seinad tuleksid sirged ja töö ka tegelikult õnnestuks. Selles on küsimus.
Usun, et lõppkokkuvõttes meil üritus õnnestus. Paneme siia kirja tegurid mis arvatavasti on kriitilise tähtsusega ja tasub alati silmas pidada kui midagi sarnast korraldada.

1. Aeg
Kindel on see, et talguid on tuleb korraldada soojal ajal :)) Meie sättisime oma aja nii, et oleks paar nädalat jaanipäevast edasi st. puhkused enamvähem inimestel algamas ja suurest peost veidi möödas. algselt mõtlesime et teeme 4 päeva seda tööd, kuid kolmandaks päevaks oli tunne, et aitab :))
Ja kogemustele tuginedes tundub, et 3 päeva ongi see piir mis sellisena oleks võimalik korraldada ja midagi ära teha. Kui pikem aeg, siis tundub asi vägistamisena. Ei jaksa enam ise ja talgulised ka. 2 päeva oleks tegelikult optimaalne.

2. Talgulised
Uskumatu, aga inimesed tulevad. Ja rõõmuga. Tööle. Tasuta. Kui ise ei oleks näinud, siis ei usuks. Aga nüüd lähen ise ka.

3. Söögist
Soovitame lihtsaid maatoite, mida tegijal hea teha ja sööjal täidab kõhtu. Ärge kasutage ühekordseid nõusid. Kui omal nõudest puudu paluge inimestel omad sööginõud kaasa võtta. Ja reeglitesse lisada et igaüks peseb oma nõud ise :)) Selleks tuleb ainult tagada, et oleks koht kus saab nõusid pesta, toidujäätmeid visata ja hiljem kuivama panna.

4. Magamisest
Telgid, magamiskotid, puhkemajad, põhukuhjad, lakad, lõkke ääres, saunas ehk siis kohad kus meil inimesed puhkasid.

5. Tööst
Kirjutan eraldi.

6. Vaba aeg
Alkoholi ei soovita. Igaüks võib arvata miks.

7. Reeglid
Soovitus on selline, et tuleks paika panna lihtsad reeglid ja need kohe alguses kõigile ära rääkida.
Kus läheb teerada. Kus on peldik. Mida karta. Kus pesta käsi ja hambaid ja ennast. Kus pesta saviseid jalgu ja käsi. Kuhu panna prügi. Kes peseb nõud. Ja nii edasi ja edasi. Uskuge teil endal kergem, ja ka talgulistel. Sest pidage meels reeglina on nad esimeste korda teie krundil ja ei tea midagi kuidas te igapäevaselt toimetate.

6. Kutse
Sai selline.

‘

‘Savikodu 2007’

Looduskaunis Kooraste külas Lõuna-Eesti küngasmaastikul toimub nelja päevane põhumaja ehituslaager.

Millal: 28. juuni -01. juuli

Kus: Põlvamaal, Kanepi vallas Koorastes

Korraldaja: SAVITIIM

Eelregistreerimine ja värske info kodulehelt www.savikodu.pri.ee või melitisi

savitiim@savikodu.pri.ee või telefonidel

Kohaletulek: eelregistreerunutele saadame täpsemad juhised, võimalik tulla ka ühistranspordiga.

Osalemine tasuta.

Elamine: kas RMK kooraste metsamajas (mahutab vća 10-15 inimest) kaasa peno, magamiskott (laudpõrand)

Või oma telgis: sel juhul kaasa telk, magamiskott ja peno.

Lisavarustus: sõber, sööginõud, suures koguses putukatõrjevahendit, kellel võimalik siis mõni ehitustööriist (haamer, saag, pallipoolitamise nõel, labidas jne )

Toitlustamine: esialgsete plaanide kohaselt meie kulul

Mida teeme: Ehitame majakarkassile põhupakkidest seinad ja katame saviga.

Valmistame kergsaviblokke soojustuse tarvis. Ilm meid ei sega sest katus on peakohal ja põhuseina saame laduda iga ilmaga. Loomulikult hoiame pöialt, et vihma ei sajaks!

Ajakava ja tööde plaan:

1. päev (28. juuni, neljapäev)

(selgitused tööprotsessist ja gruppidesse jagunemine (puutöö, savisõtkumine, kergsaviplokkide valmistamine, põhuseina ehitamine, kokandus ja muud toetavad tegevused. Loomulikult jälgime koguaeg mida teised teevad ja vahetame oma tegevusi kui liiga igavaks juba läheb.

Alustame alumisele vööle esimese põhupakirea ladumist ja paralleelselt savisõtkumist 3. päeva krohvimise tarvis.

2. päev (29. juuni, reede)

(põhupakkidest seinad, aknaavad, ukseavad, seinte sidumine ja ülemine vöö, sarikad, esimene krohvikiht)

Päeva lõpuks on põhupakkidest seinad püsti ning valmistame põhuseina ette krohvimiseks.

Õhtu lõpetuseks saun.

3. päev (30. juuni, laupäev)

savikrohv, savikrohv, savikrohv, savikrohv, saviplokid, savikrohv, savikrohv.... õhtul saun!

4. päev (01 juuli, pühapäev)Vaatame mis saab… võib-olla krohvime veel, kindlasti kiidame üksteist, arutame kas sai hea jne…Ühissööming (liha) ja väike saun enne koduteed.

Söögindus

Lihtne maatoit

Hommikusöök: kella 8-9 vahel, üldjuhul krõbuskid, kama jms.

Lõunaks soe toit.

Õhtusöök u.kell 20-21, kohe peale sauna.

Vaba aeg

Iga päev peale õhtusööki, kasutada võib seda vastavalt suvale – kalastamine, ujumine, matkamine, loodusfotograafia või lõkkejämm.

Kasu appitulijale? : Valmidus ise omale käepärastest materjalidest majakest püstitada.

Kuidas teha peldik?

2007-11-11T12:39:00.000-08:00

Nii lihtne see küsimus ongi. Alustan täpsemate küsimuste kirjutamisega.

1. Ei tohiks olla veega
2. Ei tohiks olla õues- hmm
3. Ei tohiks haiseda-- ei tohi
4. Peaks olema lihtne käsitleda. Kas sibi käsitlemine saab olla lihtne?
5. Peaks sobima juba olemasolevatsse raamidesse ehitusel. Rsk. järgmine kord planeerin rohkem.
6. Kas saaks teha ka ise?? Või osta siiski valmisasi.

Õnneks nagu ikka aitab internet. Leidsin soomekeelse peldikulehe kus on materjali enam kui küll. Ka eestikeelset. Kevadeks peab olema asi selge.

2007-11-11T09:45:00.000-08:00

Nädalapäevad tagasi käis meil üks ekskursioon majakesega tutvumas. SAK -(Säästva Arengu Klubi) Tallinna ülikoolist. Rääkisin nad vist kogemata surnuks. Mitteüht küsimust ei tulnud. Unustasin enne rääkima hakkamist tegelikult küsimata ka, mida nad täpselt kuulda tahavad. Hetkeseis maja juures selline.