Meie põhumaja üüriliste ülevaade vol 1

Herilane

Kevadel avastasin, katuse alt ühe pisikese herialsepesa. No nii ca 2-3 cm läbimõõdus. Nüüd juulikuuks on see paisunud ca 15 cm läbimõõduga palliks.
Õnneks ei sega see veel ehitamist. Näis mis saab nädala-paari pärast kui plaanis teine korrus tõsisemalt ette võtta.

Mis juhtub kui kilet panna põhuseina

On teada, et põhuseina kardab koledasti niiskust. Lisasin siis minagi kui eeldatavasti kõige ohtlikumatesse kohtadesse, kust arvasin niiskust seina valguvat, aknapõskede alla ehituskile. No ei pannud palju ainult nii, et rohke vee sattumisel aknalauale ei oleks see valgunud otse põhupakki vaid kilele ja sealt juba alla ilma põhku märgamatta. Seda õpetasid ja soovitasid mitmed käsiraamatud.
Nüüd kui see kile oli aastajagu olnud seinas, siis kevadel avastasin vastu põhupakki oleval kilel kondentsvee tilgad. Lootsin, et need kaovad sealt kui ilmad kuivenevad/soojenevad......
Ei kadunud. Lõppeks ei andnud hing rahu ja lõikasin kile katki. Olukord mis avanes oli selline.
Kui fotol pole aru saada, siis põhk oli ca 5-10 cm ulatuses märg mis märg. Ei muud kui nuga kätte ja kuhu kilet sai topitud - puruks ning kiskusin välja.
Niiskunud pallid on nüüd lisatud riskigruppi :) ja detailse jälgimise all. Esialgu võib öelda, et kuivavad....
Kokkuvõtteks - kilet ei tohiks põhuseina toppida.

Põhu(roo)maja talgud, talgud.

Kui oma maja ehitama ei jõua tuleb jõudumööda teistel abis käia:) Sedakorda sai mindud koos teiste talgulistega Esna lähistele kesk- eestisse, et jällegi üht pakkidest maja üheskoos ja rõõmsalt püsti panna. Kuigi valmis sai tehtud plaanitust vähem on kindlasti kõik seal abis käinud inimesed saadud kogemustega rahul. Mina vähemalt, sest jälle kogemuste ja vigade võrra rikkam :))

PS. tänud foto autorile.
Teisi fotosid võib leida erinevate autorite poolt tehtuna siit.

Kopp ees linnamees?

Head lugemist maalehest

Erkki Peetsalu: Kopp ees, linnamees? (1)

01.05.2008 Erkki Peetsalu, Loovagentuur Maailm

Saa maal õnnelikumaks ja paremaks. Ole väärt külamees! “Teeb ikka kadedaks küll, kui mõni miis saab kesk künkaid ise oma tahtmist mööda tegutseda,” ütles mu Tallinna tuttav, kui taipas, et vastan töisele e-kirjale kodukontorist Eestimaa teises otsas, mitte pealinna büroohoonest nagu varem. “Kopp ees, linnamees?” mõtlesin, kuid ei küsinud. Järg

Hea esitluse põhimõtted

Nädalavahetusel toimus Nõmme kultuurikeskuses üritus "ÖKOEHITUS JA ÖKOSISUSTUS - PROBLEEMID JA KOGEMUSED"
Iseenesest hea ja julge ettevõtmine kultuurikeskuse rahva poolt. Teha selline üritus ilma eelregistreerimata ning ilma sissepääsumaksuta. Lisaks- firmad said ennast soovikorral tasuta tutvustada. Sai täheldatud üht huvitavat fenomeni kui tavaliselt on alguses palju rahvast ja lõpus on kuulajate arv kokkutõmbunud, siis seal oli suisa vastupidi, alguses ca 10-15 kuulajat, lõpus ca 40-45. Enda esinemisega rahule ei saa jääda, sest lõpus jäi aega väheks ning seetõttu otste kokkutõmbamine jäi sisuliselt ära. Ei tahaks mitte niivõrd mõelda ürituse sisu üle, see oli nagu oli ehk läks nagu läks. Pigem läks esitlusi kuulates vägisi mõte sellele, mis teeks ühe ettekande kuulajale köitvaks ja meeldejäävaks.
Laon siia vabas järjekorras punktid mis kuulates pähe tulid.
- ühele slaidile pane ainult 5-6 rida teksti sest rohkemat ning peenemat kirja ei ole lihtsalt kaugemale näha
- kui räägid siis ära räägi läpakale laual, eksraanile seljataga, põrandale sinu ees vaid saalile - ja seal istuvatele inimestele:)
-tasuks mõelda misasi on kontakt kuulajatega
- mõtle, milleks sulle käed
- enda tutvustus oleks hea
-slaidipealt teksti mahalugemine ei ole hea, ei ole
- ei tasu eeldada, et kellegi fraas või mõni nimi kõigile saalis viibijatele teada/tuntud on , ja nii võib oluline iva mida öelda taheti oopis kaotsi minna
- Tabelid numbritega on olulised, kui tabel on pisikene ja numbrid seal sees veel pisemad, ei ole neid näha mujale kui etteritta-
-Ajakavast on viisaks kinni pidada:)

Enne kevadet - vahetult peale tuisku ja tormi.

See talv mis peagi möödas meie maja tegelikku kestmist ei näita- ei olnud ei külma ega erilist lund. Viimane märtsikuine lumetuisk, mis Tallinna liikluse kihva keeras ja muud pahandus tegi, põhumaja rahu metsas häirida ei suuda. Pingutagu palju tahes, ei jõua savi ja põhuni :))
Uurisin põhjalikult seinu ka - leidsin ühe prao aga mitte märkimisväärse.
Seega võiks öelda - esimene talv üle elatud ja põhk seinas ok.

Idee põlluarendajatele

Suvel Tartust ööda sõites oli näha kuidas põllul hoolega kinnisvara arendati. Ikka suur auk maasse, savi hunnikusse, siis see autopeale ja krundilt minema, liiv kusagilt kaugele kohale ning veel kaugemalt fibo ning muu vajalik. Mis oleks aga kui see vundamendiaugu savi kotti pista ning seinaks laduda. Kui puudu tuleb võib naabrikrundihunnikust lisaks võtta

Teeme halgudest ja savist seina

Looduses on ehitusmaterjali küllalt. Näiteks kui vedada kohale hunnik küttepuid ja need ahjus põletamise asemel hoopis omale majaseinaks laduda. Siis saaks sellise tulemuse. Igal juhul on see ehitamise viis mind pikemat aega vaevanud. Võlunud on see võimalik ehitamise lihtsus ja tugevus. Tahaks teada kuidas see sein piisava paksuse korral sooja peaks.
Plaanide kohaselt ühe korraliku haluseina me suvel püsti paneme. Teooria ja segude vahekorrad on kogutud:)

Mida rohkem ma googlet kasutan seda enam olen jõudnud järeldusele, et ehitustehnika ja viisid mida meil on harjutud kasutama on ainult üks võimalus -ehitada neljakandilisi kuupe. Vahelduseks võiks ehitada selliseid monoliitseid pallikesi ka keegi.

Kass majas

Pühade paiku sai maja vaatamas ja unistamas käidud. Kui teisele korrusele ronisin, siis pani sealt üks ilus mustavalgekirju kass minema. Oli omale ilusti magamisaseme sinna sisse seadnud nagu uurimisel selgus. Seega loom on meil juba majas. Pealegi ise tulnud ja räägitakse, et see loom kes ise tuleb on hea loom.
Küsimus, mida ta seal sööb? :)