May 5, 2008

Hea esitluse põhimõtted

Nädalavahetusel toimus Nõmme kultuurikeskuses üritus "ÖKOEHITUS JA ÖKOSISUSTUS - PROBLEEMID JA KOGEMUSED"
Iseenesest hea ja julge ettevõtmine kultuurikeskuse rahva poolt. Teha selline üritus ilma eelregistreerimata ning ilma sissepääsumaksuta. Lisaks- firmad said ennast soovikorral tasuta tutvustada. Sai täheldatud üht huvitavat fenomeni kui tavaliselt on alguses palju rahvast ja lõpus on kuulajate arv kokkutõmbunud, siis seal oli suisa vastupidi, alguses ca 10-15 kuulajat, lõpus ca 40-45. Enda esinemisega rahule ei saa jääda, sest lõpus jäi aega väheks ning seetõttu otste kokkutõmbamine jäi sisuliselt ära.
Ei tahaks mitte niivõrd mõelda ürituse sisu üle, see oli nagu oli ehk läks nagu läks. Pigem läks esitlusi kuulates vägisi mõte sellele, mis teeks ühe ettekande kuulajale köitvaks ja meeldejäävaks.
Laon siia vabas järjekorras punktid mis kuulates pähe tulid.
- ühele slaidile pane ainult 5-6 rida teksti sest rohkemat ning peenemat kirja ei ole lihtsalt kaugemale näha
- kui räägid siis ära räägi läpakale laual, eksraanile seljataga, põrandale sinu ees vaid saalile - ja seal istuvatele inimestele:)
-tasuks mõelda misasi on kontakt kuulajatega
- mõtle, milleks sulle käed
- enda tutvustus oleks hea
-slaidipealt teksti mahalugemine ei ole hea, ei ole
- ei tasu eeldada, et kellegi fraas või mõni nimi kõigile saalis viibijatele teada/tuntud on , ja nii võib oluline iva mida öelda taheti oopis kaotsi minna
- Tabelid numbritega on olulised, kui tabel on pisikene ja numbrid seal sees veel pisemad, ei ole neid näha mujale kui etteritta-
-Ajakavast on viisaks kinni pidada:)


1 comment:

Eiku said...

Hei. Mulle meeldis üritus. Eriti viimane ettekanne, kus erinevalt eelmistest antid infot "mitte ehitajalt mitte ehitajale."

Mis esitlemistehnikasse puutub, siis on meie maal valdav see, et näidatakse mingisugust slideshow'd. Kuigi tegelikult peaks esitleja esitlema oma teadmisi ja kogemusi ja kõige parem kui mingit tehnilist segavat asja üldse ei oleks.

Kuid üks põhuehitusse puutuv asi. Oma tuttavate kogemuse põhjal säärane mõte. Kui oli juttu, et veega õnnetusi tuleb karta, siis on kaks varianti: a) teha mingid ehituslikud lahendused, mis õnnetuse korral hoiaks maja puutumatuna - ehk teha ehitus keerulisem või b) teha ehitus lihtne ja hoida aidas paari põhupalli varuks - kui midagi juhtub, siis lihtsa konstruktsiooni tõttu ei ole probleem kahju saanud koht lahti võtta, korralikud pakid sisse ja asi parandatud.
See mõte siis innustatud sellest, et kui kanadas ühe maja 2. korrusel juhtus veevärgi avarii, siis oli enam-vähem päevant töö, et majal üks sein lahti võtta, pallid ära vahetada ja sein uuesti kinni panna. Ma ütleks IT terminitega: KISS.

PS. Äkki on võimalik, et paneksite oma esitluse lõpetava osa "mida õppisin oma ehitusega" (pidi vist säärane lõpetus olema) siia blogisse. See vast oleks laiale seltskonnale päris hea lugemine (või on see juba kusagil savikodu lehel?)